Kuigi hormonaalset tasakaalutust ei peeta haiguseks, toob ta endaga kaasa mitmeid füüsilisi ja emotsionaalseid terviseprobleeme alates tsükli-muredest lõpetades korduvalt peetuvate rasedustega. Naise hormonaalse tasakaalu määravad peamiselt kaks suguhormooni – östrogeen ja progesteroon. Nende tasemed kõiguvad nii igakuise tsükli kui elutsüklite lõikes loomulikult. Kuid kui mõnda hormooni on kehas pidevalt ülearu või on teisest pidevalt puudus, tuleb midagi ette võtta.

Suguhormoonid mõjutavad paljusid naise keha toimemehhanisme ning nende tasakaalust annavad märku sinu meeleolu, energiatase, libiido, kehalõhn, naha ja juuste olukord jpm. Naise jaoks kõige olulisemaid hormoone toodetakse munasarjades ja ajus. Munasarjades sünteesitakse progesterooni, östrogeeni ja testosterooni. Ajus luteiniseerivat hormooni (LH) ja folliikuleid stimuleerivat hormooni (FSH).

Progesteroon mängib täiskasvanud naise elus olulist rolli. Seda hormooni sünteesitakse munasarjades ning raseduse ajal platsentas. Hormooni nimetus tuleneb sõnadest „pro“ e millegi poolt olema + „gestation“ e rasedusaegne, viidades otsesõnu tema olulisusele rasestumise ja raseduse kandmise protsessis.

Kuigi sageli seostatakse progesterooni rasedusega, on ta üks naise olulisemaid liitlasi, sest just progesteroon mängib hormonaalse tasakaalu saavutamisel ja säilitamisel võtmerolli.

Progesterooni eelhormooniks on pregnenoloon mida peetakse ka hormoonide emaks ning mille tootmiseks kasutab keha kolesterooli. Seega enne, kui sirutad käe vähendatud kolesteroolisisaldusega toodete järele, võta mõttepaus ning loe kolesterooli kohta.

Progesterooni tase tõuseb kehas pärast ovulatsiooni. Kui viljastumist ei toimu, progesteroonitase langeb ja algab menstruatsioon, et eemaldada emakast endomeetrium. Tähelepanu tasub siinjuures pöörata sõnale ovulatsioon, sest kui seda ei toimu, ei sünteesi munasarjad ka progesterooni.

Kokkuvõtteks saab öelda, et just progesteroon aitab säilitada hormonaalset tasakaalu, mõjutab menstruaaltsüklit, viljakusvõimekust, munaraku pesastumist ning beebi üsasisest arengut. Progesteroonitase määrab ära emaka tervise ja valmisoleku viljastunud munaraku pesastamiseks. Raseduse ajal toetab progesteroon loote arengut. Lisaks on ta oluline rindade arengus ja imetamisel.

 

Östrogeen on teine oluline suguhormoon mida toodetakse munasarjades ning just see hormoon kujundab naisest naise, seda nii välimuse kui bioloogiliste ja füsioloogiliste funktsioonide osas. Östrogeeni peetakse ka rõõmuhormooniks, sest tema valitsemisalasse jäävad libiido ja meeleolud.

Olgu siinkohal märgitud, et östrogeeni toodetakse ka mujal kehas, ennekõike rasvkoes ja soolestikus. Just seetõttu mõjutab östrogeen paljusid muid kehapiirkondi: rinnad, keha rasvasisaldus, karvakasv, luutihedus, vedelikupeetus, uni, meeleolu, naha tervis jmt. ning selle östrogeeni kvaliteet omandab erilise tähtsuse üleminekueas ja menopausi saabudes.

 

Progesterooni- ja östrogeenitase kiiguvad tsükli lõikes ning selle kiikumise tasakaal määrab ära naise tervise ja üldise heaolu.

Hormonaalne tasakaalutus ilmneb ennekõike juhul, kui östrogeenitase tõuseb märgatavalt, kuid progesteroonitase jääb madalaks. Selle tagajärjel tekkiv östrogeeniliig põhjustab intiimtervises ebamugavaid sümptomeid ja võib kaasa tuua terviseriske (rinnavähk, fibroidid, kaalutõus).

Progesterooni madal tase võib põhjustada ebaregulaarset menstruatsiooni, määrimist tsükli keskel, liigset verejooksu, PMSi, viljakusprobleeme, raseduse katkemist, PCOS, healoomulisi (kuid ka pahaloomulisi) kasvajaid, sõlmekesi rindades, madalat libiidot, väsimust, depressiooni, peavalusid, külmatunnet, unetust, kilpnäärmehaigusi, luutiheduse langust, mäluhäireid, kaalutõusu, jne.

 

Kuhu kaob progesteroon ja kust tuleb östrogeen?

Stress Stressihormoon kortisool on hormoonide kuri kuninganna ning mõjutab hormonaalset tasakaalu oluliselt. Tema valitsemise all hoiavad kõik ülejäänud hormoonid end väga vagusi, sh ka muidu võimsad suguhormoonid. Hea näitena tuleb siin appi kiskja eest koopasse põgenenud inimene – ilmselgelt ei mõtle ta sel hetkel naudingute ja soojätkamise peale, vaid on õnnelik iga hingetõmbe eest. Sama juhtub ka tänapäeval, kuid kiskja asemele oleme me sättinud oma töö, erinevad kohustused, sobimatu toidu, leppimatuse hetkeolukorraga, jmt.

Unevõlg suurendab stressihormoonide tootmist ning piisava ööune puudumine annab suure panuse hormonaalse tasakaalutuse tekkesse.

Viletsad toitumisharjumused on tõeliseks nuhtluseks. Siinkohal saab rääkida nii söömise (eba)regulaarsusest, liigsest söömisest ja/või selle unustamisest, kuid ka liigsest suhkru, töödeldud toitude, jahu- ja piimatoodete, tärklise ja soja tarbimisest. Need põhjustavad kõikumisi veresuhkru tasakaalus, toovad kaasa seedeprobleeme ja varjatud toidutalumatust, mis omakorda mõjutavad otseselt hormonaalset tasakaalu.

Vanus – alates 30ndast eluaastast, eriti aga 35ndast eluaastast hakkavad kõik protsessid kehas aeglustuma, samuti väheneb eaga progesterooni sünteesimine.

Ülekaal panustab tasakaalutusse ja östrogeeniliiga läbi selle, et östrogeene toodetakse ka rasvkoes. Sinna ladestuvad ka ksenoöstrogeenid.

Ksenoöstrogeenid e loomulikke hormoone matkiva mõjuga kemikaalid tulevad meie ellu ja kehasse läbi säilitus-, värvi-, lõhnaainete, maitsetugevdajate, taimekaitse-, väetiste- ja plastiku jääkide, metallide, sünteetiliste materjalide ja kosmeetika, anitibeebipillide, ravimite, hormoonasendusravi, viljatusravi jmt kaudu. Viimatinimetatu puhul on kurvaks tõsiasjaks seegi, et vaatamata tervist üldjuhul laastavale teraapiale jõutakse soovitud tulemuse, ehk viljastumise ja lõpuni kantud raseduseni vaid 25% juhtudest.

Lisaks sellele, et sa õpid lugema toote silte ja saad aru, mida üks või teine koostisosa sisaldab, soovitan leida praktikad, mis sinu kehaomast rütmi ja hormonaalset tasakaalu loomulikul viisil toetavad.

 

Eelista looduslikke ja loomulikke abinõusid

Stressitase alla, ikka see sama vana jutt, mida oled aastaid kuulnud. Kuid kas oled midagi ka ette võtnud? Tee väike stressi-revisjon ja leia üles nii välised kui sisemised stressiallikad. Ja seejärel mõtle, kas ja mida saad sa muuta, mida võiksid aktsepteerida, millega tegelikult üldse rahul olla. Hea ülevaate sinu praegusest olukorrast ja soovitused edasiseks annab sulle hormonaaltest.

Maga piisavalt. Naine võiks magada igal ööl vähemalt 7,5-8h ning soovitav oleks järgida tsirkaadirütmi – minna magama ja tõusta üles alati samal ajal.

Jälgi veresuhkru taset ning toitumisharjumusi, kasuta toidulisandeid. Vajadusel vii sisse muudatused, sest nendest sõltub lisaks veresuhkrutasemele ka sinu soolestiku tervis, metabolism ning sisemise stressi tase.

Progesteroonitaseme säilitamiseks on vajalikud B-, C- ja E-vitamiinid, tsink, magneesium (spreita õli talla alla või tee Mg helvestega jalavanne) ja paljud teised mineraalid, kindlasti head rasvad (kolesterool on oluline progesterooni tootmiseks). Seedimise toetamiseks uuri erinevate probiootikumide ja ensüümide kohta, need ei ole kõik samaväärsed. Sageli soovitatakse naistel võtta mungapipart. See on tõeline naistetaim, kuid seda võttes peaks olema teada, mida soovitakse saavutada – kas korrigeerida tsüklit, stimuleerida ovulatsiooni vm, sest sellest sõltub munapipra võtmise rütm. Rütm omakorda aga hakkab toetama soovitud tulemuse saavutamist.

Hoia oma keha liikumises. Kui su mõttetegevus on loid, on abi energilisematest liikumistest. Kui aga mõtted tormavad kontrollimatult, võiksid eelistada praktikaid, mis on rahulikumad või mis lõppevad teadliku lõdvestusega.

Hormoonvõimlemine (nimetatakse ka Aviva tants) on välja töötatud Ungari päritolu Aviva Gabriella Steiner’i poolt nassuguhormoonide tasakaalu toetamiseks. Läbi erinevate pingutuste, lõdvestuste ja harjutusseeriate treenitakse eelkõige munasarjade ja emaka piirkonda ning vaagnapõhjalihaseid. Vaagna-, tuhara-, korseti- ja kõhulihaste treenimine aga paneb tööle naise “jõujaama” – ennekõike tema munasarjad, kus suguhormoone sünteesitakse. Trenn lõppeb alati lõdvestusega, et kehas üles äratatud sisemise tarkus kehasse talletada.

Hormoonvõimlemise harjutused baseeruvad balleti, jooga, füsioteraapia, refleksoloogia ja hõimurahvaste viljakustantsude elementide. Hormoonvõimlemise harjutused stimuleerivad munasarju läbi erinevate pingutuste-lõdvestuste ja diagonaalse liikumise nii matil kui püsti asendis. Lisaks suurendavad diagonaalsed harjutused liikumisvabadust, stimuleerivad aju tööd ning parandavad kehateadlikkust ja koordinatsiooni. Trennid on lõbusad ja pingevabad ning nendega saab liituda jooksvalt. Online treeningutesse regitreerumine leheülaosas.

Hormoonvõimlemine äratab üles keha tarkuse ja hakkab teda tervendama seestpoolt. Hormoonide tootmise stimuleerimine ja tasakaalustamine toob olulist leevendust ja võib täielikult ravida järgmisi seisundeid:

* menstruaaltsükli probleemid (nt. ebaregulaarne, liiga pikk, valulik või vererohke)
* PMS (pre-menstruaalne sündroom) kus esinevad psüühilised või somaatilised kaebused enne menstruaaltsükli algust, nt. nahaprobleemid, rindade hellus, ebamugavustunne kõhus, meeleolu muutlikkus, jms.
* viljastumisprobleemid, raseduste mitmekordsed katkemised
* klimakteeriumi ja menopausi sümptomid (kuumahood, meeleolulangus jms.)
* liigvarajane menopaus (enne 40. eluaastat)
* amenorröa e menstruatsiooni puudumine
* tsüstid
* polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCOS)
* uriinilekked jt. naiste tervisemured.

Harjutused ei sobi raseduse ajal, kuid on abiks nii rasedust planeerides, kui ka pärast sünnitust vaagnapõhja ja kõhu heaolu toetamiseks ja taastamiseks.

Kasutatud kirjandus:
Hormoonvõimlemise treenerikoolituse õppematerjalid
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppematerjalid

Hormonaalse tasakaaluni õige toidu ja elustiilivalikute abil

https://medium.com/women-health-wellness/role-of-sex-hormone-in-womens-hormonal-imbalance-6a1c0cb94d2e
https://completecare.net/11-supplements-naturally-balance-hormones/